Miks siin äkki nii vaikseks on jäänud ehk augutäide oktoobrist 2006 kuni juulini 2007

Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et ma väsisin ära. Kõigest ja kõigist.

Kui ikke nii mitusada aastat on otsitud, tõmmeldud, nutetud ja avastatud, et pääle kõige muu on kõik aeg ka rästikuid (just nimelt, pluural, mitut rästikut!) rinnal soojendatud, siis kaua niiviisi ei jaksa.

Jõudsin juba käega lüüa. MILLEKS ma korjan ja kogun, lükkan iga kuu üle poole palgast kogumisarvele, kui selle kogutud rahaga midagi asjalikku teha ei saa?! Ma oleks võinud oma elulemmikbändi turnee mööda Euroopat kaasa teha näiteks... Minna täispikaks puhkuseks Hispaaniasse... Osta hunnikute viisi LÕNGA ja kangaid ja töövahendeid ja teha midagi tõsiselt lahedat... Osta riiulitäie raamatuid...

Asjad veeresid endiselt kut herned kiirendusega allamäge, suoraan perseen, kui jämedalt öelda. Suhted sõprade ja tuttavatega olid niigi kreenis, sest selgus, et minu Rästikud on täpselt sellised, nagu ma poleks neist uskunud. Nina ees :) ja tagaselja :S - sain nimelt teada, et ma olen nõme ja mulle meeldivad nõmedused ja nõmedad inimesed. Et ma ei kõlba Kõrgeausustega ühte õhku hingama. No ok, kõlban, kuniks minust on otsest kasu. Kui ei ole, siis perset, Roosi.

Ja siis keerati töös kah kõik metsa. Minu oluline osa elust, minu töökoht, tahetakse lihtsalt maha parseldada, selgus 07.06. Ära anda töökoht, töötaja on hinna sees. No tore lugu küll, kui peaks korduma situatsioon aastast 2000, kui ühel hetkel olid olemas ainult kulud ja mitte mingisuguseid tulusid, millega need tasakaalu lükata. Meenus paanika, millest olin juba suutnud üle saada, kõige mustemas variandis. Uus koht, pool aastat katseaega ja alles siis saaks hakata laenuasju ajama. Kogu mu 6 aastat järjepidevat tööd ühe tööandja juures, mis on panga silmis väärtus - vastu taevast?! Globus hystericus.

AEGA ei olnud absoluutselt mitte kui millekski. Ega ausaltöeldes tahtmist ka ei olnud. Selgus, et mul on veel vähem sõpru, kui ma ka kõige negatiivsema stsenaariumi järgi olin arvutanud. Siinkohal tänud Ieskale, Kaijale, V2iksele, Virvule, esmasündinud võlurile (no temast te veel kuulete suuri asju, ma ütlen!), abikaasa Lumixile, Tondule, Signele, Siirile, Pillele, Gerlyle ja Karyale. Sest just nemad olid need, kes mu vee pääl hoidsid.

Kas keegi tunneb ennast puudutatult? Et miks TEDA selles listis pole? Väga kena, esitage taotlus koos põhjendusega ja ma kaalun seda asja. Võimalik, et mõni tagasihoidlik lavatagune niiditõmbaja on omas häbelikkuses tõesti tähelepanuta jäänud. Siinkohal annan isikliku garantii, et vaatan läbi kõik taotlused ja reageerin kah.

Kannatage järgmise postituseni.... ;)