Sina ei pea mitte telekat vaatama...

... kui sinu närvid sulle armsad on.

Näiteks eile sattusin vaatama Reporteri saadet Kanal2 päält. Kaks meest, kes ostsid peaaegu kolm aastat tagasi Rilanto kinnisvarabüroolt ridaelamuboksid.

Majad nigu nunnukesed reas ja käest kinni, kenad kollased ja kahekordsed. Aga võrratute lisaväärtustega, mis muudavad koduse elu elamusterikkaks põnevikuks.

Mõned näited:
*seinaplaadid pesuruumi põrandale paigaldatud - ollallaa, kus libiseb (loe: libastub) alles hästi.
*mõranev aknaklaas magamistoas, mis lubati välja vahetada 2005 (kahe tuhande viienda) aasta novembriks... praegu on 2006, ma kontrollisin.
*vesi, mis duširuumi põrandale koguneb, sinna ka jääb. Ei taha ära minna. Kui 5 minutit kauem duši all olla, siis on vesi rõemsasti otsaga esikus.
*vastu maad aknale on ehitatud aknalaud. Aknalaud, mõtelge! Ühest otsast 3 cm madalam kui teisest, ehk siis ehitusteadlik omanik valgustas, et ilmselgelt paigaldatud selleks, et varjata viltust põrandat.
*veelaigud laes, mõlemal naabrimehel exactement samas kohas köögilaes.
*veesorin elutoanurgas akna all, eriti elegantne siis, kui vihma sajab.
*lumehang ukse juures, kui väljas lund sajab.

Ei kompenseeri midagi, teatab Rilanto OÜ. Kohe mitte midagi.

Et siis kuidas minusugune loll loom ja mõttetu lill EI TAHAGI uut korterit? Sellist, mis on just minu järgi ehitatud, minu soove arvestades ja nii 10 aastat ei pea seal mingit remonti tegema. Kas ma siis üldse ei mõtle? Kas ma ei suuda praktiliselt mõelda?

Ei, tundub. Aga mulle tundub, et mulle viimasel ajal üleüldse väga palju tundub...