Ja nii ta siis läkski...

... vanaema korter. Müüdi maha.

Nii et nüüd olengi oma mööbliga kuuse all. No ok-ok-ok, eksole, mööbel, vabandust, "KOLA" - see on mööda garaaže laiali, nagu mahamüüja rääkis. Et auto on väljas ja "kola" on garaažis.

Tore muidugi, et minuga enne midagi ei räägitud, kui müügiks ja asjade kokkukorjamiseks läks, eksole. Ilmselt peetakse mind vaimuhaigeks, kuigi on teada, et selles meie igavesti värvikirevas suguvõsas on ametlikke vaimuhaigeid kaks tükki ja et kumbki neist ei kanna ei minu nime ega lase minu sihverplaadiga ringi. Õnneks.

Nii et mu elus ei ole mitte kui midagi hästi. Välja arvatud Soome Eurovisiooni-võit (Hallelujah, Lordi!!!) ja see, et mul on sajandi normaalseim ülemus (Viva Anu!!!). No ja siis see üks ja ainus laps, kes ennast hirmsal kombel torgituna tunneb (kõikse õrnema koha päält), kui ma sellesse nimekirja teda ei lisa :) Nii et ole siis lisatud... kui lugema juhtud, saad isegi aru, et see oled just nimelt sina ja mitte ükski muu mu ülejäänud lastest (A)

Aga kallid lugejad-fännid, nüüd on teie kord midagi teha. Midagigi. Peedistada tuttavaid kinnisvaramaaklereid, vahtida ringi mööda netti, mida iganes mina olen juba teinud või veel ei ole jõudnud teha... Uneaja ja eneseväärikuse arvelt, nii nagu mina mõnede inimeste kooliasju või muid projekte olen aidanud teha.

*2-toaline korter kivimajas, ahjukütte ja kasimisruumiga, alates 35 m2 ja maksimaalselt 550K hinnaga*

Aitäh.

Kui te veel mind näha tahate või soovite, et see blog siin natukenegi positiivsemaks muutuks. Kui te mind armastate. Kui te ei suuda oma elu ilma minuta ette kujutada.

Siiralt teie,
Kodutu Koer